Leinast ja surmast lastekirjanduses

Väike valik  lasteraamatuid, kus on juttu leinast  ja surmast. Mõnes rohkem, teises vähem.

Vaata ka Tartu Linnaraamatukogu kogude põhjal koostatud andmebaasi ARKAADIA.
Luuletused , jutud märksõnaga  LEIN
Luuletused, jutud märksõnagal SURM

AJALIKUST JA AJATUST. Abimaterjal õpetajatele surma-ja leinateema käsitlemiseks koolis.

SANNA PELLICCIONI “HOIAN SIND SÜDAMES”

„Hoian sind südames“ ei ole kurb raamat, ta aitab leida viise, kuidas meenutada kadunud lähedasi selliselt, et kurbus oleks väiksem ja rõõm mälestustest suurem. Siin saavad kokku põhjamaine lein ning Mehhiko surnutepäev ja selle juurde kuuluv värvikas kombestik. Raamat lõpeb surnutepäeva tavade kirjelduse ja traditsiooniliste retseptidega.

DAGMAR GEISLER “MIDA TEHA KURBUSEGA?”

Ilmekate piltidega raamat aitab mõtestada kurbust ja leina ning näitab, et kurb võib olla väga erinevat moodi ja ükski pole vale. Kõige suurem kurbus tabab meid siis, kui kaotame mõne kalli lähedase. 

Nii juhtus väikse Mariega, kui suri tema armas vanavanaema. Kuidas küll Marie selle suure kurbusega toime tuli ja mida ta tegi, et oma vanavanaema mälestada? Raamat pakub häid ideid, kuidas leinaga toime tulla. Lapsega koos raamatut lugedes saab turvaliselt sellest tähtsast tundest rääkida.

JUHANI PÜTTSEPP “VANAEMA, KES MUUTUS KUTSIKAKS”
Juhani Püttseppa raamat “Vanaema, kes muutus kutsikaks” kõneleb vanaemast, kes on elanud haigete puusade pärast aastaid voodiserval istudes. Ühel päeval on aga vanaema päriselt kadunud, lahkunud. Aasta hiljem jõuab perre internetikuulutuse kaudu kutsikas, kes kohe esimesest päevast peale on kadunud vanaema moodi ja takkapihta selgub, et ta on sündinud vanaemaga ühel kuupäeval ja pärit sellest külast, kus vanaema neiuna töötas.

RIITA JALONEN “TÜDRUK, PUU JA TAEVALINNUD”
Mina tean, mis on igatsus. See on miski, mida tunneb igal pool enda sees. Kõige rohkem on seda tunda riiete all, aga kus, seda ma täpselt ei tea.“ Tundlik jutustus kirjeldab väikese tüdruku tundeid ja mõtteid isa surma järel. Laps seisab mõtiskledes raudteejaama suurte puude all, samal ajal kui ema uude kohta sõiduks pileteid ostab. Kui hakid äkki puu otsast lendu tõusevad ja silmist kaovad, siis teab tüdruk, mida puu tunneb. Kaotus, kurbus ja igatsus on ka lapsele tuttavad.

HELEN TARTES-BABKINA “MINU EMA ON INGEL” 
(suurtähtraamat)
Raamat “Minu ema on ingel” on laste jaoks, kes vajavad abi ja tuge raske kaotusega toime tulemisel. Samas on iga lapse isiklik lein puudutamas ka kõiki ümberkaudseid teisi lapsi, kes vajavad selgitust tekkinud kurvast olukorrast.

Raamat kirjeldab lapse elu koos kujuteldava emaga, kes on ingel.
Lapsel, kes leinab oma ema, on arenguliselt vajalik jätkata oma sisekõne emaga, mis on leina tõttu katkenud või häiritud. Seetõttu võib raamatust saada lapse jaoks abivahend, mille abil ta saab mõista enda ja ema lahus olemist ning samas mitte unustada, et ema puudumine ei tähenda seda, et ema ei võiks lapse sisemaailmas edasi elada ja teda toetada.”

ANTI SAAR “KÜLASKÄIK”

Robi vanaema suri kevadel. Sügisel on poiss külas oma vanaisal ja mõtleb oma surnud vanaema peale. Algul on poiss kurb, kuid lõpuks hakkab ta meenutama toredaid asju, mis vanaemaga koos juhtus.

MANS GAHRTRON “KAEVAME VANAEMA ÜLES!” 

Malva ja tema väikevend Putte on väga pahased, sest neid ei võeta vanaema matustele. Nad ei suuda mõista, et ei kohta teda enam iialgi. Ta pole ju ometi ingliks muutunud, tema, kes alati nii hirmsasti kõrgust kartis? Aga kui nad vanaema üles kaevaksid ja talle eluks vajalikku toidukraami annaksid, ehk ärkab ta siis uuesti ellu?

ERIC-EMMANUEL SCHMITT “OSKAR JA ROOSAMANNA”

Oscar on kümneaastane poiss, kes põeb ravile allumatut haigust. Teda ümbritsevad täiskasvanud püüavad halva mängu juures head nägu teha. Ainus, kes julgeb välja öelda tõe, mida Oscar niigi aimab, on haiglas vabatahtlikuna töötav vanem proua, keda kutsutakse Roosamammaks. Ta pakub poisile välja omamoodi mängu, milles nad lepivad kokku, et iga Oscari päev läheb arvesse kümne aastana. 

Roosamamma õhutusel hakkab Oscar saatma iga päev kirju Jumalale, milles ta jutustab vägagi vaimukalt ja elavalt oma kujuteldavast teismelisepõlvest, abiellumisest, lastest, oma muredest ja rõõmudest. Tänu sellele sõprusele ja kirjutamisele leiab Oscar taas elurõõmu, tahtmise leppida vanematega ja julguse vastu minna oma saatusele

ULF NILSSON “HÜVASTI, HÄRRA MUFFIN”

„Hüvasti, härra Muffin“ on lugu seitsmeaastasest meriseast, kelle elukohaks on kummuli keeratud sinine karp. See on nagu maja, ukse ja korstnaga. Maja ees on papist postkast. Vahel on seal tükike kurki, vahel mandel. Härra Muffin vaatab alati hoolikalt järele, kas postkastis ka kirju on. 

Kunagi oli härra Muffin noor ja tugev merisiga, kes suutis tassida pirakaid kurke. Nüüd on ta vana, väsinud ja hall. Mandlit näksides mõtleb härra Muffin elatud elule. Ühel kolmapäeval hakkab tal järsku kõht valutama … 
„Hüvati, härra Muffin“ on väike võluv raamat armastusest, elust ja surmast, suurepärane lugu elust lahkumisest. Kirjaniku arvates on oluline lastele selgitada, et surm on midagi lõplikku, et eluga tuleb ettevaatlikult ümber käia. Et päriselus ei ole nii nagu arvutimängus, kus täna surnud tegelane homme jälle ellu ärkab. Lapsele peab võimaldama ka kaotusvalu ja leina läbielamist.

TRIINU LAAN ” VANA KATKINE KASS = VANA KATSKINÕ KASS”

Täiskasvanud teavad, et kalli lemmiklooma elu on palju lühem kui inimesel, kuid kuidas seda lapsele seletada? Südamlik ja helge lugu räägib sellest, mis saab kassidest ja inimestest siis, kui nad vanaks saavad ja katki lähevad. Lugu saab jälgida paralleelselt eesti ja võru keeles.

TRIINU LAAN “LUUKERE JUHANI JUHTUMISED”
Kui luukere Juhan suure kooli anatoomiaklassist pensionile saadetakse, võtavad taadu, memme ja lapselapsed ta enda juurde metsatallu elama. Sellega tõeline luukere-elu alles algab! Kõik metsatalu elanikud paistavad uskuvat, et igaüks, ka luukered, on väärt vaba ja metsikut lapse- ja vanaduspõlve.

Kadri Hinrikus soovitab:“Taadu ja memme aitasid kõigepealt suureks kasvada oma lastel ja “nüüd aitavad oma lapselapsi ka. Sest suureks kasvamine tuleb päriselt välja ainult koos teiste inimestega.” Kas pole vahvasti kirjutatud? Kogu raamat räägib lihtsatest igapäevaelu sündmustest ja juhtumistest, millest omal kombel võtab osa ka kooli anatoomiaklassist välja praagitud luukere. Soe, lihtne, hillitsetud huumoriga raamat, mis ometi räägib surmast. Surmast ei ole lastele kerge kirjutada, aga Triinul on see õnnestunud. Minu meelest suurepäraselt. Kunstnik Marja-Liisa Plats väärib eraldi kiitust ja tänu.”

TIINA MÄNNAPSOO “LEMMIKLOOMA TEINE ELU”

Mis saab meie kallitest lemmikloomadest, kui nad ühel kurval päeval meie juurest lahkuma peavad? Kas nad mäletavad meid? Hunt Hallsaba ja rebane Sonja satuvad lemmikloomade paradiisi ning saavad võimaluse valida endale uus elu uue loomana. Millise valiku nad teevad, kelle juurde satuvad ja milline elu neid ootab? Südamlik lugu sõprusest ja armastusest.

SIIRI LAIDLA “REBASESAARE PRINTSESS”
Lasteraamat Rebasesaare printsess viib lapstegelased muinasjutumaale. Seda motiivi on ju rohkesti kirjanduses kasutatud, kuid autor on leidlik ega korda oma kuulsaid eelkäijaid; Sinikõrva Lastemaale sattunutega juhtub kõiksugu uskumatuid asju.

SARA PENNYPACKER “PAX”

Pax ja Peter on olnud lahutamatud sõbrad alates päevast, mil Peter rebase päris väikese kutsikana päästis. Aga kui Peter on sunnitud oma rebase tagasi metsikusse loodusesse laskma, variseb tema maailm kokku. Hoolimata üha peale tungivast sõjast ja neid lahutavast viiesajast kilomeetrist otsustab Peter siiski oma rebast otsima minna. Samal ajal ootab aga Pax hetkekski lootust kaotamata oma poissi …

ILON IWIKLAND “KULLAKE: ÜKS TÕESTISÜNDINUD LUGU”

Lugu tüdrukust, kes jääb ilma oma armsast kiisust. Tüdruk kurvastab väga ja ei tunne enam millestki rõõmu. Kuni ühel päeval ilmub ootamatult ta koduukse taha Kullake.
See raamat räägib lugejale kurbusest ja rõõmust, peamiselt piltide keeles.

LON WIKLAND, ROSE LAGERCRANTZ ” PIKK-PIKK TEEKOND” 

Elas kord tüdruk, kellel oli koer. Karjakoer, kes karjatab põhjapõtru ja magab lumes. Nüüd hoidis aga koer tüdrukut.
Tal olid ka isa ja ema, kuid need läksid tülli, astusid kumbki oma teed ega tahtnud teineteist enam kunagi näha. Ja tüdrukust nad ei hoolinud. Tema pidi jääma vanaema juurde, kes elas samas linnas.
Kui algas sõda, saadeti tüdruk rongiga teise vanaema juurde, kes elas maal. Kui tüdruk pärale jõudis, polnud jaamas kedagi vastas. Nii see algas …

ASTRID LINDGREN “PÄEVANURME”

“Päevanurme” on Astrid Lindgreni lasteraamat, mis sisaldab nelja kunstmuinasjuttu. Need kõik algavad sõnadega “Ammu-ammu, veel vaestel aegadel…” ning räägivad lastest, üleloomulikest juhtumistest ja surmast.