Infootsing

E-RAAMATUTE OTSING:
Digitaalarhiivist DIGAR leiad digiteeritud raamatuid, perioodikat jpm.
Rahvusraamatukogu Otsinguportaali vahendusel on kättesaadav lai valik eesti- ja võõrkeelseid andmebaase, sh e-raamatuid ja e-ajakirju.
E-kataloog ESTER koondab Eesti suuremate raamatukogude infot ning sisaldab kirjeid raamatute, perioodikaväljaannete, e-ressursside jpm kohta.


PILDIMATERJALI OTSING:

Digitaalarhiivis DIGAR leidub illustratsioone, plakateid, kaarte ja postkaarte.
Muuseumide infosüsteemis (MuIS) saab tutvuda MuIS’iga liitunud muuseumite kogudega.
Rahvusarhiivi fotoinfosüsteemiga (FOTIS) on põhirõhk ajalooliste sündmuste ja isikute jäädvustamisel ning riigi elu kajastavate väljaannete fotokogude säilitamisel.
E-kataloog ESTER võimaldab otsida kaarte, pisitrükiseid, fotosid jpm.

TEADUSINFO OTSING:
Google Scholar  – sealt leiad artikleid, raamatuid, uurimistöid, ülikoolide ja rahvusvaheliste organisatsioonide väljaandeid, konverentside materjale jpm.Otsingu MÄRKSÕNAD peaksid võimalusel olema piisavalt konkreetsed ja kajastama valitud teemat. Sageli leiad sobivad märksõnad uurimisküsimusest endast. 
Põhilised loogikaoperaatorid märksõnade ühendamisel on AND, OR või NOT. Operaatorid ühendavad märksõnad, et luua andmebaasile arusaadav loogiline fraas. Paljud andmebaasid ja otsingumootorid toetavad sellist otsingut. 

Otsingu tegemisel saad rohkem tulemusi, kui kasutad sünonüüme või sarnaseid sõnu. Paremaks otsimiseks võid kasutada ka sünonüümisõnastikku.
 *FRAASIOTSINGUT kasutatakse siis, kui on vaja leida allikaid, kus esinevad kõik sõnad just täpselt sisestamise järjekorras.
Näiteks  “Eesti Noorterkirjanduse Ühing”  jutumärkide vahel annab täpsema otsingutulemuse, kui sama tekst jutumärkideta.
PS. Kui jutumärkide vahel olevat fraasi ei leita, pakub programm automaatselt otsingutulemust jutumärkideta fraasi kohta.

KÄRBITUD KUJUL OTSISÕNA
Sõna eri vormide leidmiseks katkestatakse otsisõna tärniga (*), mis kärbib tärni koha pealt ühe või mitu tähte. 
Näiteks sisestades otsingumootorisse sõna kujulraamatukog*,  leitakse tulemused, kus tärni ( *) koha peal on üks suvaline täht ja leitakse ka näiteks sõnad raamatukoguraamatukoguderaamatukogus  jne.” 


USALDUSVÄÄRSUS Usaldusväärse allika puhul peab kindlasti olema välja toodud, kes on autor (ja kas autor on nt oma ala ekspert) ja millises väljaandes on info avaldatud. Oluline on kriitiliselt hinnata, kas autori esitatud faktid vastavad tõele – näiteks uurid, mida on kirjutanud teised autorid ja allikad.Lähemalt uuri ja loe kindlasti siit:   INFO HINDAMINE.

Andmete usaldusväärsuse hindamisel tasub alati
uurida, kas esitatud andmed on välja toodud ka mõnes teises allikas või on tegemist hoopis nt valeinfoga;lugeda, mida erinevad meediaväljaanded on sellel teemal eelnevalt kirjutanud;mida ettevõte/asutus on ise oma veebilehel välja on toonud.Vaata ka siia: MEEDIAPÄDEVUS

AJAKIRJANDUS VERSUS BLOGIPOSTITUS
Mõistlik on oma uurimistöös kasutada ajakirja artiklit , sest ajakirjanduses peavad andmed tuginema faktidele, mitte autori arvamustele.  Blogipostituses on autori seisukohad ja arvamused ning info ei pruugi olla erapooletu.  Loe kindlasti lisaks:  https://novaator.err.ee/1068969/mis-vahe-on-faktil-ja-arvamusel

VIITAMINE
Uurimistöö viidete koostamisel peavad kindlasti olema välja toodud:autori(te) nimi(nimed),allika pealkiri,ilmumisaasta.

Kõigile kasutatud allikatele peab ALATI viitama. Vaata ka:  VIITAMISE ABC
VIITE GENEREERIMINE VALITUD ALLIKAST :Rahvusraamatukogu otsinguportaalis,Google Scholaris,EBSCO Academic Search Complete andmebaasis 

NB. Viite genereerimise funktsiooni tunned ära jutumärkide ikooni või teksti Cite/Viide järgi.

Tasuta Rahvusraamatukogu hariduskeskuse poolt loodud õppematerjal, mille käigus saad tutvuda erinevate andmebaasidega,  omandada trikke ja nippe nendest info leidmiseks, vahvaid ülesandeid, millega end proovile panna – klõpsa siia: INFOOTSING

Antud õppematerjali koostamisel on kasutatud RR INFOPÄDEVUSTESTis olevat materjali.

ENG UKR RUS